Emotsioonid kui Elu juhatus
Aasta lõpp ja uue algus on peatumise aeg – nagu väljahingamise ja sissehingamise vahel on paus. See paus on tavalisest sügavam peeglisse vaatamise aeg. Mitte ainult välisesse, vaid eelkõige sisemisse – sinna, kus mõtete ja tunnetega loome oma elu. Me saame küsida endalt: Kuidas ma elan? Mida ma loon? Ja kuidas mu mõtted ning emotsioonid mind kujundavad? Kui me ei juhi oma emotsioone, juhivad nemad meid. Kuidas saame nõuda rahu maailmalt, kui ise seda ei leia?
Tõde on lihtne: heaolu on meie endi teha. Mõtted, mis meid teenivad, toovad kergust ja rahu. Mõtted, mis meid vangistavad, loovad pingeid ja kibedust.
Emotsioonidest ei pääse, parem neid juba tundma õppida. Kui kardame tunda, hakkame vältima, eitama või võitlema oma tunnete vastu, luues lõksu, kust on raske pääseda. Õppides oma emotsioone tundma ja kasutama, muutuvad need meie sisemiseks kompassiks – juhatuseks rahu, rõõmu ja selguseni.
Küsimus: Mida ma soovin võtta kaasa lõppevast aastast ja millest olen valmis lahti laskma?
Emotsioonid kui sisemine kompass
Emotsioonid ei ole vaenlased ega “vaesed sugulased” intellekti kõrval. Nad on võimenduse ja energeetilise väljenduse saanud mõttemustrid, mis juhivad meie elu. Kui mõtleme olukorrale, mis on emotsiooni tekitanud, võimendame seda. Me anname emotsioonile energiat, mis omakorda õhutab mõtet ja lumepall läheb veerema. On teada, et emotsioon kestab 90 sekundit. Kui oled sellesse kauemaks jäänud, siis ilmselt toodad seda juba oma mõtetega.
Küsi endalt: Kas ma juhin oma emotsioone või juhivad nemad mind? Kas ma annan oma tunnetele tähenduse ja kasutan neid juhatusena?
Õppetund:
- Ära põgene, ära eita ega võitle oma tunnete vastu.
- Õpi neid tundma, märka nende sõnumit ja kasuta neid juhatusena.
Vältimine, eitamine ja võistlus – tunded, mida kardame
Kui emotsioonid tunduvad liiga valusad või hirmutavad, võib tekkida soov neid mitte kogeda:
- Vältimine – me väldime olukordi, mis võivad põhjustada tagasilükkamist või ebamugavust. Kuid see lõks kaitseb ainult lühiajaliselt ja ei luba kogeda elu teist poolt – rõõmu ja ühendust.
- Eitamine – „Ega see nii hull ka pole“ – kui eitame oma tundeid, need intensiivistuvad. Lõpuks ei jää meil muud üle, kui neile tähelepanu pöörata.
- Võitlus – võitlus tunnete vastu viib nende alla mattumiseni. Kasvab see, millele anname energiat. Kui võitleme millegi vastu, suurendame seda, mille vastu oleme.
Tunnete eest ei saa põgeneda. Pigem otsi nende positiivset tähendust ja kasuta neid enda kasuks.
Emotsioonid kui elu peegel
Emotsioonid on võimsad. Iga viha, rõõm, kurbus või pinge räägib meile midagi meie enda kohta. Kuid tihti pole probleem emotsioonis endas, vaid sõltuvuses olukordadest, mis neid emotsioone tekitavad. Sõltuvusega kaasnevad destruktiivsed mõtted ja tunded, mis hoiavad meid paigal.
Mõnikord on sõltuvus nii magus, et tekib soov seda uuesti ja veel tugevamalt kogeda “Aa, sul on nii – tead, mul on veel hullem“, “Minu elus on juhtunud see, see ja see ja sellepärast on minuga nii – olen ohver (teised tegid seda mulle)”, “Mina olen hea – sellepärast on mul õigus halbu õpetada, kuidas elada.” Toites niisuguseid energiamustreid, saavad need jõudu juurde ja kinnituvad veel tugevamalt. Muster saab osaks identiteedist ja kordab ennast pidevalt.
Küsi endalt:
- Millist mustrit ma kordan (ja tegelikult naudin)?
- Kas ma loon oma elu või reageerin lihtsalt olukordadele?
Emotsioonid on elu lahutamatu osa. Nad on märguanded, mis aitavad paremini mõista ennast ja oma vajadusi.
Negatiivsete mõtete jõud
Miks tajume negatiivseid tundeid tugevamalt kui positiivseid? Sest me oleme harjunud neist kinni hoidma, neid võimendama ja draamat looma. Kuid tõde on see, et meie mõtted loovad meie reaalsuse. Su negatiivsed mõtted ei kahjusta teisi – nad kahjustavad sind ennast. Gunnar Aarma on öelnud, et välja saadetud energiast 1/6 jõuab saajani, 5/6 jääb enda energiavälja. See, mis on meie energiaväljas, hakkab sarnast energiat ligi tõmbama. Näiteks kui tunnen sageli kadedust, mis on puuduse energia, siis see puudus kasvab minu energiaväljas nii suureks, et pean kaotama midagi või sattuma varguse ohvriks. Kinnitust saab minu enda puuduse muster.
Väljakutse: Püüa järgmisel korral negatiivset mõtet märgata ja küsida endalt: Kas see teenib mind? Kas ma saan valida midagi muud?
Mõtete ja emotsioonide ring – kuidas sellest väljuda?
Mõte loob emotsiooni. Emotsioon annab energiat mõttele ja see omakorda tugevdab tunnet. Nii loome iseenda jaoks lõputu ringi.
Väljakutse: Kasuta enesekontrolli ja peatu hetkeks:
- Kas see mõte ja tunne viib mind edasi?
- Kas saan valida midagi, mis loob rohkem rahu ja tasakaalu?
Käitumise põhjused ja enesekontroll
Meie käitumise põhjuseks pole teise inimese lugu, vaid meie enda seisund. Automaatsete reaktsioonide aeglustamine loob ruumi valikute tekkimiseks. Enesekontroll on valikute olemasolu. Kui automaatseid reageeringuid aeglustada, reguleeruvad meie närvirakud ümber.
Harjutus: Kui tunned tugevat emotsiooni, peatu hetkeks ja küsi:
- Kas ma reageerin automaatselt või valin teadlikult oma vastuse?
- Mida see tunne mulle õpetab?
Emotsioonid kui õppetunnid ja võimalused
Emotsioonid teenivad alati positiivset eesmärki, kui me neid kuulame ja kasutame. Ei saa ära joosta, eitada ega võidelda oma tunnete vastu. Emotsioonid on sisekompass, mis näitab meile, mis on tegelikult oluline. Kui me ei oska oma emotsioone kasutada, sõltume igavesti sisemisest tormist.
Küsi endalt:
- Mida see emotsioon mulle näitab?
- Kuidas saan seda tunnet kasutada otsuste tegemisel ja elu loomisel?
Pingelised olukorrad – kuhu suunata tähelepanu?
Elu toob alati ette väljakutseid. Ei ole võimalik see, et kõigepealt ehitad elu valmis ja siis hakkad elama. Kuid kuhu suunad oma tähelepanu, seal kasvab sinu reaalsus.
Suunad, mis aitavad kasvada:
- Suuna tähelepanu lahendustele ja võimalustele. – Keskendu lahendustele, mitte probleemidele.
- Märka tänulikkust ka väikestes asjades. – Iga kogemus õpetab.
- Ole avatud uudishimule ja arengule. – Avatud meel toob rohkem rõõmu ja rahu.
Positiivne eluhoiak ja tänulikkus – valik, mille saad teha iga hetk
Meie suhtumine on see, mis määrab, kuidas me elu kogeme. Otsustame ise, palju oma südamesse soojust lubame. Saame tunda – kui on soe, siis oleme piisavalt lubanud.
Märka:
- Kuidas suhtun iseendasse ja teistesse, minevikku ja tulevikku jne?
- Kas otsin võimalusi või keskendun takistustele?
- Kas märkan, milles peitub tänulikkus ja õnn hetkes ning kas lasen sellel kasvada?
Meie suhtumine enda, teiste ja elu suhtes määrab, milline meie reaalsus on. Kui suunad oma tähelepanu sellele, mis toob tänulikkust ja rõõmu, hakkavad ka rasked emotsioonid oma tähendust kaotama.
Rõõm ja tänulikkus – tee kerguse juurde
Me kipume unustama, et rõõm pole alati suurte saavutuste tulemus. Mõnikord peitub õnn lihtsuses ja tänulikkuses. Rõõm ja tänulikkus on harjumused, mida saab teadlikult arendada. Märka, kuidas elu muutub külluslikumaks, kui keskendud sellele, mis sul juba on.
Praktika:
- Võta iga päeva lõpus hetk, et vastata: Mille eest olen täna tänulik?
Mulle meeldib eesti keel. Kas paned tähele, et eesti keeles kasutame sõna “täna”? Sõna otseses mõttes: täna – nüüd ja praegu.
Tea, et iga hetk on uus võimalus.
Emotsionaalsed vajadused ja suhted
Me kõik vajame, et meid nähtaks, kuulataks ja mõistetaks, märgataks, aktsepteeritaks, väärtustataks ja meist lugu peetaks. See on igatsus olla armastatud. Kuid tihti unustame, et meie suhted peegeldavad meie enda sisemist seisundit. Nende loomulike vajaduste mõistmine ja tunnustamine on esimene samm tervemate suheteni.
Märka oma olekut:
- Kibestunud olek – süüdistamine, viha, halastamatus ja kahetsus.
- Hooliv olek – tänulikkus, huumor ja mõistmine.
- Hirmunud olek – kaitsepositsioon, ärevus ja otsustamatus.
- Tänulik olek – avab ukse mõistmisele ja soojadele suhetele.
Küsi endalt:
Milline olek juhib minu suhteid?
Milline on minu osalus oma suhetes?
Kas ma märkan teiste emotsionaalseid vajadusi?
Kas ma annan endale loa tunda ja väljendada oma vajadusi?
Kas ma loon ühendust või eraldumist?
Kas saan olla rohkem tänulik ja kohal?
Neli lepingut iseendaga
Don Miguel Ruiz jagab nelja lihtsat, kuid võimsat põhimõtet, mis aitavad luua selgust ja vabadust:
- Ole oma sõnadega laitmatu.
- Ära võta midagi isiklikult.
- Ära eelda midagi.
- Tee alati oma parim.
Praktika: Mõtle olukordadele, kus oled end piiranud oletuste või hirmudega ja küsi endalt: Kas saan valida aususe ja lihtsuse?
Väljakutse: Järgmine kord, kui tunned end vähehinnatuna või eksituna, tuleta endale meelde – see on minu valik, kuidas reageerin.
Meel ja keha – üks tervik
Mõtted mõjutavad rakke, tundeid ja immuunsüsteemi.
Küsi endalt:
- Kas ma kuulan oma keha vajadusi?
- Kas minu mõtted toetavad mu tervist?
Kui me ei reageeri automaatselt, vaid valime teadlikkuse, hakkame looma tervemat elu igal tasandil
Väljakutse: Harjuta aeglustumist. Järgmine kord, kui tunned ärritust või hirmu, küsi endalt:
- Mis on minu järgmine rahulik samm?
- Kas saan valida vastamise, mitte reageerimise?
Õnne saladus – oskus elada hetkes
Aastalõpu valguses on meil võimalus valida uus algus – lihtsam, sügavam ja teadlikum.
Emotsioonid ei ole takistus, vaid kingitus. Õppides neid mõistma ja kasutama, saad luua teadlikumalt. Sul on õigus ja sa saad valida oma mõtted ja emotsioonid, et luua rahu ja selgust, mida oled otsinud. Sul on õigus luua oma elu ja sa lood seda ka siis, kui sa ei ole sellest teadlik. Õppides oma emotsioone kasutama, saad tõeliselt vabaks.
Aasta lõpus küsi endalt:
- Kas ma loon elu, kus olen vaba oma mõtetes ja tunnetes?
- Kas ma valin armastuse, tänulikkuse, kerguse ja teadlikkuse oma teel või jään mineviku varjudesse?
- Millised mõtted ja emotsioonid loon ma kaasa uude aastasse?
Õnn ei ole sihtkoht ega juhus – see on oskus. Õnn algab teadlikkusest ja valikutest, mida teeme igal hetkel. Õnn on tagajärg.
Õpi ennast vaatlema. Ole tänulik, ole kohal.
Pille Sõrmus
