HINGED, KES TERVENDAVAD SUGUVÕSA
On hingi, kes ei sünni selleks, et jätkata traditsioone.
Nad ei sünni selleks, et pimesi järgida seda, mis on olnud.
Nad ei sünni selleks, et hoida olemasolevat korda.
Nad sünnivad selleks, et muuta valu valguseks, murda vaikust, mis on lämmatanud, ja anda hääl neile, kelle lood on jäänud rääkimata.
Need on hinged, kes valivad raske tee: tervendada suguvõsa joont.
Kui mustrid korduvad…
Peredes korduvad tihti samad valud — truudusetus, külmus, sõltuvused, vägivald, haigused, ohvriks olemine, reetmine, süü, häbi, vaikus.
Need kordused ei ole juhuslikud.
Need on nagu jäljed suguvõsa energeetilises väljas.
Hing, kes on tundlik ja ärkvel, suudab neid mustreid tajuda.
Mõnikord isikliku kriisi kaudu, mõnikord sisemise rahutusena, mõnikord selge äratundmisena:
“Nii enam ei saa.”
Ja just sel hetkel toimub ärkamine.
Hing mäletab, miks ta tuli.
Vaikuses, mida enamik inimesi summutab elu müraga, hing kuulab.
Ta kuulab nende lugusid, kellel ei olnud võimalust rääkida.
Ta tajub nende valu, kes on kustutatud, vaigistatud, unustatud.
Ta tunneb mineviku energiaid, mis paluvad vabastamist.
Ja selle asemel, et neid karta, otsustab ta neile vastu astuda.
Otsustab mitte korrata, vaid muuta.
Ta astub välja suguvõsa lojaalsuse voolust, loobub õpitud rollidest ja ütleb:
“Aitab. Mina teen teisiti.”
Selline valik võib tunduda reetmisena, kuid tegelikult on see kõige puhtam armastuse väljendus.
Sest ainult see, kes armastab sügavalt, on valmis olema valesti mõistetud, et tervendada tervikut.
Hinged, kes tervendavad – nende tunnused:
Need hinged ei ole tavalised.
Nad on tundlikud, tajuvad sügavalt, tunnevad end sageli erinevana juba lapsepõlvest.
Sageli kuulevad nad:
– “Miks sa seda nii tõsiselt võtad?”
– “Meil on alati nii olnud.”
– “Arvad, et oled teistest parem?”
– “Sina oled must lammas.”
Aga nad ei ole paremad.
Nad on lihtsalt teistmoodi häälestatud.
Teadlikumad.
Neid kutsuvad sügavamad väärtused — tõde, autentsus, vabadus.
Nad ei oska teeselda.
Ei oska jääda ohvri rolli.
Ei oska teha nägu, et ei näe.
Ei oska unustada.
Neil on sügav sisemine vajadus tervendada — iseennast, oma suhteid, oma esivanemaid, oma järeltulijaid.
Sageli jõuavad nad teraapiate, vaimse arengu, energiatöö või šamanistlike rituaalideni.
Nad pöörduvad tagasi allikate juurde, et tuua uus algus.
Kui selline hing töötab iseendaga, siis ta ei tervenda ainult oma elu.
Ta tervendab minevikku ja loob uut tulevikku.
Iga andestus vabastab esivanema.
Iga otsus muuta hävitavat mustrit on õnnistus järeltulijatele.
See töö ulatub kaugemale ühest kehast, ühest elust.
Ja seetõttu on see töö sageli raske.
Üksildane.
Nähtamatu.
Aga kunagi mitte mõttetu.
Paljud põlvkonnad kannatavad, sest keegi ei julgenud öelda tõde.
Sest korrati seda, mis oli “normaalne”.
Aga siis tuleb keegi, kes enam ei tee nii.
Kes ei tunne, et see on õige.
Kes otsustab teisiti.
Ja sellega algab tervendamise protsess.
See inimene… võib olla sina.
Võib-olla oled just sina see hing.
Võib-olla oled just sina tulnud oma peresse, et seda vabastada.
Võib-olla tunned end erinevana, valesti mõistetuna — aga see ei ole viga.
See on kingitus.
See on sinu ülesanne.
Sa ei ole siin, et sobituda.
Sa oled siin, et tervendada.
Ja isegi kui see teeb haiget — sellel on sügav mõte.
Sest kui sa tervendad iseennast,
muudad sa kogu suguvõsa.
Ja sinu kaudu saab suguvõsa uuesti hingata.
Alandlikkusega sinu tee ja jõu ees, mida sa kannad.
Algtekst: Peter Kollárik
Mina leidsin teksti Urve Birkavs FB lehelt
See tekst väga kõnetas mind, sest need read sõnastavad täpselt selle, mida mina ja paljud mu kliendid tunnevad. Suguvõsa mustritega töötamiseks üks efektiivseim meetod on konstellatsioon.
