Põlvkondadeülene ja kollektiivne trauma
Põlvkondadeülene ja kollektiivne trauma on nähtus, kus me võtame üle meie esivanemate elus traumaatiliste sündmustega kaasnenud tunded. See takistab eluenergia voolu ja esivanematelt tulevate ressursside kasutamist. Trauma tunnistamine, külmutatud tunnetele ruumi tegemine, laseb armastuse energia jälle voolama.
Olen kogunud mõned viited kollektiivse trauma kohta. Head uurimist!
*** Imbi Paju “Tõrjutud mälestused”raamat https://www.logos.ee/toode/torjutud-malestused/filmhttps://www.youtube.com/watch?v=ecwAL0-aYjw
*** film “Sündinud Auschwitzis” https://etv.err.ee/1608069640/sundinud-auschwitzis…
*** Eneken Laanes artikkel “Taruma keelde tõlgitud” https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/25589
***Eesti psühhiaatria konverentsil 2022Eneken Laanes alates 58 minutist “Ajalooline trauma, kultuuriline esiletõus ja põlvkondlik ülekanne”https://worksup.com/app/…
Marianne Hirsch Marianne Hirsch, The Generation of Postmemory: Writing and Visual Culture After the Holocaust. Columbia University Press, 2012, lk 103
*** Kaisa Ling artiklist “Postuumse populaarsuse pentsikus”. Viide Marianne Hirsch Marianne Hirsch, The Generation of Postmemory: Writing and Visual Culture After the Holocaust. Columbia University Press, 2012, lk 103https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/postuumse-populaarsuse-pentsikus/
Termini „järelmälu“ (postmemory) võttis kasutusele Columbia ülikooli teadlane, juutide ja naisõigusluse ajaloo ning elulookirjutuse uurija Marianne Hirsch. Ta käsitleb järelmälu abil peamiselt holokausti üleelanute ja nende laste mälestusi, kuid termin on hakanud elama oma elu ning seda on kasutanud teisedki teadlased. Järelmälu abil saab kirjeldada „suhteid tugevate, tihtipeale traumaatiliste sündmustega, mis toimusid enne teise põlvkonna sündi, kuid mis siiski neile nii mõjukalt edasi anti, et need tunduvad osana nende eneste mälestustest“.2 Järelmälu abil võib noppida näiteks Ivašintsova mammutkogust välja 1978. aastal tehtud pildi lagunenud Stalini monumendist ja esitleda seda subversiivsuse illustratsioonina. Kas niiviisi saame tõlgendada alles nüüd, nelikümmend aastat hiljem? Kas see sõltub suuresti praegusest geopoliitilisest olukorrast?
