Sisemine laps ja kaaluprobleem
Mulle tuli eile hommikul selline info ja et seda jagaks. Millegipärast suunatud just naistele. Ole lahke, kellel seda vaja. Pille
Sisemine laps ja kaaluprobleem.
Paljud naised kannavad sisemist last oma kõhus. See on kõige turvalisemalt kaitstud koht, alati naisega kaasas ja kontrolli all. Seal ei saa selle lapsega midagi halba juhtuda. Välja paistab see nii, nagu naine oleks rase – kõht on ees, kaaluprobleem.
Niisiis hakkab naine võitlema selle vastu, mida ta kaitsta tahab. Sisemine laps ei kao ära, ta ei muutu olematuks dieetide ja trenniga. Naine ei saa aru, millest see tuleb, et nii kui ta mõned kilod alla võtab, hakkab ta neid kiiresti tagasi ahmima ning kaalu tõusuga kaasneb omamoodi rahutunne. Kilode kaotamine oleks justkui oma sisemise lapse kaotamine. “Rase” kõht tuletab meelde, et laps on temaga.
Kui energia on kinni sisemise lapse kaitsmises, siis on elu ees hirm ja vajadus kõike kontrollida. Maailm on vaenlasi täis: dikteeriv ülemus, pealetükkiv tuttav, piire ületav kolleeg, halvasti ütlev naaber, vastutust mittevõttev pereliige jne. Laps on ohus. Seda pinget aitab maandada söömine. Söömisega naine rahuneb ja arvab, et nii ta toidab oma sisemist last. Aga laps ei vaja seda toitu.
Sisemine laps vajab, et teda nähtaks. Olles vastanduv maailmale, ei ole tähelepanu mitte oma sisemisel lapsel, vaid naine on seljaga tema poole ja tegelikult last ei näe. Laps muutub veel ärevamaks ja naine veel kaitsvamaks. Kui tähelepanu peaks maailmast tulevatelt võimalikelt ohuallikatelt ära minema ja naine peaks taas haiget saama, on ta ebaõnnestunud oma kalleima vara, oma sisemise lapse kaitsmisel. Ja see on endale andestamatu. See süütunne ja valu murraks ta.
Lubades endal selle lapse sünnitada, lubame ta endale nähtavaks. Ja meil ei ole vaja enam suurt kõhtu, kus teda kanda. Siis me saame teda päriselt näha, imetleda, hellitada ja talle turvatunnet pakkuda. Tervel viisil.
Saame maailma avatult vaadata. Me ei pea kartma, last oma kõhtu peitma. Ma ei pea olema kellegi suhtes valvel, kontrolliv, kaitses ega kellegi peale pahane, sest teame, et sisemine laps on terve, hoitud. Me ei karda, et keegi väljast teda kahjustab.
Kui lubame oma sisemisel lapsel olla nähtav, olla laps, olla haavatav, olla uudishimulik, siis ka ise võime olla lapselikult kerge, mänguline, liikuv, kohal, loov.
